John Brown
|
See artikkel räägib abolitsionistist; Briti töösturi kohta vaata artiklit John Brown (tööstur). |
John Brown (9. mai 1800 Torrington, Connecticut – 2. detsember 1859 Charles Town, Virginia (praegu Lääne-Virginia)) oli Ameerika Ühendriikide abolitsionist, kes pooldas orjuse kaotamist relvastatud võitluse teel.
Brown abiellus 1820 Dianthe Luskiga, abielust sündis 7 last. Pisut pärast viimase lapse sündi 1832. aasta suvel Dianthe suri. 14. juunil 1833 abiellus Brown 16-aastase Mary Ann Dayga ja sellest abielust sündis veel 13 last. Kokku oli Brownil 20 last, kellest 11 sai täiskasvanuks.
1837 mõrvasid orjuse pooldajad Illinoisis ajalehe toimetaja Elijah Lovejoy, kes oli oma ajalehes propageerinud orjuse kaotamist. Vastuseks sellele mõrvale vandus Brown avalikult tunnistajate juuresolekul, et pühendab oma edaspidise elu orjuse vastu võitlemisele.
Kansas ei olnud tol ajal veel osariigiks saanud, samuti oli määratlemata, kas Kansases orjapidamine lubada või keelata. Brown asus Kansasesse elama ja püüdis ühiskonda mõjutada, et see pärast Kansase osariigiks saamist keelustaks osariigis orjuse. Kuid orjuse pooldajad olid seal üsna mõjukad. Sellepärast alustas Brown relvastatud võitlust orjuse pooldajate vastu. Seda pole päris kohane nimetada sissisõjaks, sest kuigi tema jõuku kuulus kõige rohkem paarkümmend meest, polnud ka tema vastas üldjuhul suuremaid jõude. Seda ajajärku aastail 1854–58 nimetatakse Veritsevaks Kansaseks.
24. mail 1856 korraldas Brown Pottowatomie veresauna, mille käigus tema mehed röövisid ja tapsid 5 orjust pooldavat asunikku mõõkadega. Neist 3 olid endised orjapüüdjad ja üks oli sõjaka orjapidamisaktivisti Henry Shermani vend.
Seejärel vahistati kolm veresaunas osalenud isikut, kellest kaks olid Browni pojad. Henry Pate, kellest hiljem sai USA kodusõjas Konföderatsiooni ohvitser, juhtis umbes 30-mehelist väesalka, mis pidi ka Browni enda ja tema kaasosalised kinni pidama, aga järgnenud Black Jacki lahingus langesid tema 23 meest, sealhulgas Pate ise, Browni kätte vangi. Brown vabastas nad vahetusena oma poegade vastu.
30. augustil 1856 suundus kindralmajor John Reid enam kui 300 Missourist pärit sõduriga Kansases asuva Osawatomie linna suunas, kus olid ülekaalus orjuse vastased. Linna kaitses Brown 38-mehelise väeüksuse ülemana. Brown korraldas Reidi väele varitsuse, tappes vähemalt 20 ja haavates veel 40 meest. Kui Reid suutis mehed ümber organiseerida ja kaitsele asuda, Browni salk põgenes, nende kaotuseks olid 2 surnut ja 4 vangilangenut. Reidi sõjavägi rüüstas Osawatomiet ja põletas linna maha.
Ta vallutas 1859 Virginias Harpers Ferry arsenali, planeerides arsenalist varastatud relvad toimetada lõunaosariikidesse, et korraldada seal orjade ülestõus. Ta tappis oma 24 mehega 4 inimest, kuid piirati Robert Lee juhtimisel kohalike farmerite, maakaitseväelaste ja USA merejalaväelaste poolt sisse ja vangistati. Tema üle mõisteti kohut ja ta hukati poomise läbi.
Teda on peetud nii revolutsionääriks, oma põlvkonna väljapaistvaimaks isikuks kui ka ameerika terrorismi isaks.
1848 ostis Brown New Yorgi osariigis Lake Placidi lähedal maatüki, makstes aakri (0,4 ha) eest 1 USA dollari. Ta veetis seal küll vähe aega, aga pärast tema hukkamist tõi tema lesk tema surnukeha sinna ja mattis ta. Alates 1895 kuulub see farm New Yorgi osariigile. Tänapäeval on see farm ajaloolise tähtsusega mälestusmärgina muinsuskaitse all.